W.A.S.P. - 08. XII 2010, Rock Cafe, Tallinn

USA heavy-metal legend W.A.S.P. neljandat korda Eestis


Kolmapäeval, 8. detsembril esines Tallinnas Rock Cafes maailmaturnee "Return Of Babylon Tour 2010" raames oma 2009. aastal ilmunud albumit "Babylon" tutvustav USA heavy-metal legend W.A.S.P. 28 tegevusaastat ja enam kui 12 miljonit müüdud heliplaati läbi aegade lubas siinsele kontserdipublikule kvaliteetset ja maailmatasemel šõud ja seda ka näha sai. Rahvast oli kogunenud täismaja jagu ja tänu sellele oli avatud ka teine korrus, mis muidu viimase aja kontserditel kipub enamasti suletud olema.

Kohe kontserdi algusest saalis püstist kätemerd enda ees nähes läks soojaks ka vokalisti Blackie Lawlessi süda ning hea emotsiooniga kontsert võiski ennast lahti kerida. korralikku bändipoolset lavašõud ilmestas ka lisaks tavalisele tulede- ja tossumängule ka kolm ekraani, millelt näidati nii vanu W.A.S.P.-i enda videosid, kui ka parimaid väljavõtteid klassikalistest õudusfilmidest nagu "Frankenstein" ja "Dracula" kui ka vesterniklippe ning USA Kodusõjaaegseid fotomaterjale. Kõik see visuaalne pool lisas kontserdi muusikalisele poolele oluliselt kaalukust juurde, kogu spektaakel tundus oluliselt mängulisem.

Viimaselt albumilt "Babylon" tuli kahjuks ette mängimisele küll vaid kaks pala, kuid need mõlemad - "(You Gotta Be) Crazy (To Say You Love Me)" ja "Live To Die Another Day" - olid esitatud suurepäraselt. Lohutuseks järgnes neile lugudele koheselt vana ja armastatud "Wild Child". Kitarrimängu virtuoossust demonstreeris Doug Blair oma suurepärase soologa, mille ta esitas kitarril, mis oli kaunistatud LED-tuledest moodustuva kirikuakna vitraaži kujutisega. Kontserdi põhiosa viimaseks looks oli teada-tuntud "I Wanna Be Sombebody", mille käigus testiti ohtralt publiku kaasalaulmise oskusi ning mida kitarrist otsustas mängida ketassaega tuunitud kitarril. Ja nagu alati, järgnes ka sel kontserdil põhiosale kolm "kohustuslikku" encore-lugu.

Meeleoluka kontserdi soojendajateks oli sedapuhku Brasiiliast pärit ansambel Shadowside, kes esitas siinkirjutaja meelest väga meeleoluka ja korraliku kontserdi avaosa. Ent nagu pahatihiti soojendusbändide puhul juhtub, siis neile eraldatud mänguaeg kujunes suhteliselt lühikeseks. Sellest hoolimata aga võib siinne kontserdipublik rõõmustada - elusast peast iga päev korralikku Brasiilia metalit siinkadndis just kuulma ei juhtu. Seega positiivne elamus kirjas!